Et vesi oleks ujujale ohutu, vajab see bakterite, viiruste ja seente hävitamiseks desinfitseerimist. Selleks kasutatakse meie ujulas sarnaselt teiste basseinide ja veekeskustega lisaks UV-kiirguritele kloori sisaldavaid keemilisi ühendeid.
Vees olev kogukloor jaguneb vabaks ja seotud klooriks.
Vaba kloor on selline osa vees olevast kogukloorist, mida pole muundanud bakterid või orgaaniline aine (higi, kosmeetika, kehakreemid, surnud naharakud jms) ja millel on suur desinfitseerimise võime. Vaba kloori olemasolu vees ei anna inimesele endast kuidagi märku (see ei lõhna õhus) ning on basseinivees kasutatavas kontsentratsioonis ohutu.
Mida rohkem satub vette baktereid ja orgaanilist ainet, seda rohkem tarvitatakse kloori ja seda rohkem tekib seotud kloori ühendeid. Just seotud kloori ühendid tekitavad ujulas kloorihaisu ja ekstreemsetel juhtudel silmade kipitamist. Ka seotud klooril ehk kloramiinil on desinfitseerimisvõime olemas, kuid umbes 100 korda väiksem kui vabal klooril.
Nahk on inimese kõige suurem organ – selle pindala on täiskasvanul pea kaks ruutmeetrit ning kaal moodustab umbes viiendiku inimese kehakaalust. Nahk on elusorganismi osa – hingab, eraldab higi ja rasu, kasvab ehk loovutab igapäevaselt surnud rakke ja kasvatab nende asemele uusi.
Sellepärast ongi oluline end basseini minekut pesta seebi ja nuustikuga ning ilma ujumisriieteta (kodus ei käi me ju riietes või pesus duši all). Ujumiseelne pesemine eemaldab nahalt kosmeetika-, higi-, uriini-, fekaali- ja kreemijäägid ning teiste võimalike veesaastajate jäljed.
Kunagi ei tohi minna basseini otse saunast või WC-st, enne tuleb duši alt läbi käia.
Korraliku pesemise tulemuseks on puhtam basseinivesi, milles on meeldivam ujuda. Ka kemikaale kulub vee desinfitseerimiseks siis tunduvalt vähem.